Vähem elektrit, rohkem rikkust

Elering vajab raha

Eleringi investeeringute katmiseks erakapitali ja pensionifondide kaasa haaramine võib olla ketserlik mõte, aga samas vajab Elering investeeringuteks rohkem raha juba praegu ja ka edaspidi, kui talle selleks kogutakse võrgutasudega. Seega rahul ei ole elektritarbija ega ka Elering. Näiteks elektrikatkestused tormide ajal, eriti meie saartel, takistavad tootjatel planeerimast suuremaid hankeid ja tekitab tellijates tarnijast sõltumatut põhjendamatut rahulolematust.

Riigimehelikult lähenedes peaks Eesti riik riigiettevõtte Elering kaudu elektritarbijatele mõeldes just 50/50 põhimõtte kasutusele võtma. Just selleks, et tarbija hoiaks rohkem ja alati elektrit kokku, kuna see on rahaliselt kasulik nii temale kui ka riigile.

Eleringile investeeringuteks raha kaasamise eesmärgiks oleks ehitada Eleringi kaudu kõik Eesti elektriliinid tormikindlaks hiljemalt aastaks 2025, kaasates selleks nii Euroopa struktuurifondide kui ka meil jõudeolevat vaba raha, mida on Eestis praegu pangakontodel üle 10 miljardi euro ja mis sooviks ennast kõrgemalt teenima panna kui inflatsioon.

Vaba raha kasutusse

Kasvõi ainult mahus 1–2 miljardit eurot 10–15 aastaks kaasates ning seda eesmärgipäraselt kasutades saaks ilmselt lahendatud nii energia- kui ka paljud muud riigile muret valmistavad teemad. Vaba raha liiguks kuhjuvalt magavatelt pangakontodelt investeeringutena energiaprojektidesse ja tarbijate kokkuhoitud raha Eesti riigi majandusse ehk tarbimisse. Majandus elavneks.

Eesti majandus saaks täiendava rahasüsti, inimesed saaksid tööd, tarbijatele jääb rohkem raha kätte, elektritarbimise säästmine suureneb, riigi CO2 jalajälg väheneb, riik saab ka rohkem elektrit eksportida, riigi majandusbilanss paraneb. Rohkem raha jääb ka alternatiivsetele/taastuvatele lahendustele nagu päikesepatareid, tuulegeneraatorid jms.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Autor: Kalev Lepik